Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Aivar Jürgenson on üle kahekümne aasta pühendunud Eesti diasporaakogukondade kujunemise ja identiteediloome analüüsimisele. Tema doktoritöö keskendus Siberi eestlaste paigaidentiteedile, hiljem on ta uurinud Argentina ja Kaukaasia eestlasi. Argentina eestlaste puhul oli peamiseks fookuseks vabatahtliku ja sunniviisilise rände dihhotoomia, Kaukaasias postkoloniaalsed arengud.
​Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut, vanemteadur
AIVAR JÜRGENSON
Foto: erakogu
Linda Kaljundi on Tallinna Ülikooli õppejõud ja teadlane, kes on tegelenud Läänemeremaade ajaloo ja ajalookirjutusega ning uurinud Eesti ja naabermaade kultuurimälu ehk ajalooliste romaanide, piltide jm mõju rahvuslikule identiteedile ja ajalookäsitlusele. Tema viimane suurem uurimis- ja näituseprojekt oli 2018. aastal koos Tiina-Mall Kreemiga kureeritud näitus „Ajalugu pildis – pilt ajaloos: Rahvuslik ja rahvusülene minevik Eesti kunstis“ (KUMU kunstimuuseum).
Tallinn Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut, dotsent
LINDA KALJUNDI
Foto: Eva Sepping
Kirjanik Valdur Mikita lõpetas Tartu ülikooli bioloogina, õppis kraadiõppes semiootikat ja kultuuriteooriat. Laiema avalikkuse ette jõudis ta 2013. aastal ilmunud ning mitmeid auhindu pälvinud raamatuga "Lingvistiline mets". Tema sooja huumoriga vürtsitatud mõtisklused eestluse eripärast, eestlaste elu- ja loodustunnetusest on puudutanud paljusid. Valduri värskeim raamat, 2018. aasta lõpus ilmunud “Eesti looduse kannatuste aastad”, käsitleb Eesti looduse kiiret muutumist viimase sajandi jooksul.
Kirjanik
VALDUR MIKITA
Foto: Andres Tennus
Helgi Põllo on Hiiumaa ajaloo- ja kultuuripärandi uurija, koguja, hoidja ja väärtustaja, kultuuri- ja turismielu edendaja, giid ning koolitaja. Ta on aastakümneid teinud sihikindlalt ja pühendunult tööd hiidlaste omakultuuri hoidmisel ning edasiandmisel, suunates ja innustades Rahvakultuuri Keskuse vaimse pärandi koolitustel ka teiste piirkondade elanikke sellealaseid ettevõtmisi algatama. SA Hiiumaa Muuseumid teadusdirektorina töötavat Helgit on tunnustatud Valgetähe medali, Hiiu maakonna teenetemärgi, kodanikupäeva aumärgi ja muinsuskaitse seltsi teenetemedaliga.
SA Hiiumaa Muuseumid, teadusdirektor
HELGI PõLLO
Foto: Signe Prost
Heilika Pikkov on õppinud nii telerežiid kui kraadiõppes kristlikku kultuurilugu. Tema esimene dokumentaalfilm „Keerubite mäss“ valmis 2006. aastal. Sellest ajast alates on ta tegutsenud vabakutselise filmitegijana. Lisaks filmide tegemisele on Heilika rahvusvaheliselt tuntud kuraator ja kultuurikorraldaja. Kaheksa aastat oli ta PÖFFi alafestivali Animated Dreams peakorraldaja, ta on vastutanud ka Eesti Euroopa Liidu eesistumise kultuuriprogrammi kordamineku eest. Praegu töötab Heilika EV100 rahvusvahelise programmi haldurina.
Dokumentaalfilmide režissöör ja operaator
HEILIKA PIKKOV
Foto: Kaupo Kikkas
Ingrid Hübscher on Berliinis elav Eesti päritolu stsenarist ja režissöör. Ta on teinud mitmeid lühimängufilme, peatselt on valmimas ka esimene dokumentaalfilm. Lisaks kirjutab Ingrid lastejutte ja näidendeid ning on äsja valmis saanud oma esimese täispika mängufilmi stsenaariumi. "Olgu su juured kustahes, õitse seal, kuhu sa istutatud oled", leiab ta.
​
Ingrid modereerib 22. märtsil vestlust Heilika Pikkoviga
Stsenarist ja režissöör
INGRID HÜBSCHER
Foto: Malina Ebert
Regina Viljasaar-Frenzel on Berliinis elav Eesti urbanist.
2006. aastast on ta seotud Eesti linnateeamde kompetentsuskeskuse Linnalaboriga, kus keskendub kohaloome, kooosplaneerimise ning poliitikaloome küsimustele. Tema teine suur huvidering on e-valitsemine ning linnaelu digitaliseerimine.
​
Regina juhtimisel toimub 22. märtsil linnaekskursioon.
Urbanist
REGINA VILJASAAR-FRENZEL
Foto: Ruudu Ulas
Airis Meier on Tartu Ülikoolis omandanud magistrikraadi eripedagoogikas ning Berliinis MBA strateegilise juhtimise ja kommunikatsiooni alal. Airis töötab juba 15 aastat Brüsselis Euroopa Parlamendis ja tal on kaks sünnijärgse topeltkodakondsusega last.
Kogukonna aktivistina lõi ta 2018. aastal Facebookis topeltkodakonduse teemalise survegrupi ”Õigus jääda eestlaseks”, mille eesmärk on purustada müüte väliseesti kogukondadest, topeltkodakondsusega seotud hirmudest ning keerata Eesti väliskogukonna hääl tugevamaks.
”Eesti on suurem kui üks geograafiline täpp maakaardil. Eesti on igal pool, kus on Eesti süda ja Eesti inimene,“ on Airise moto.
​
Airsis võtab mitmikkultuuriliste laste ema ja kogukonna aktivistina osa vestlusringist.
​
Brüsselis elav eestlane, kogukonna aktivist
Airis Meier
Foto: erakogu
Aira Paschke õppis Münchenis etnoloogiat ja kultuuridevahelist kommunikatsiooni ning Berliinis kasvatus- ja haridusteadust. Viimased kuusteist aastat on ta töötanud muu hulgas coachi ja kultuuridevahelise kompetentsi ja diversiteedi koolitajana. Aira juhtis aastaid Berliini Eesti Kooli ja on Berliini Eesti Kultuuriseltsi KAMA asutaja ning esimees.
Ta on koos Kristi Grünbergiga käesoleva sümpoosioni idee autor, korraldaja ja moderaator.
Koolitaja ja coach, Berliini Eesti Kultuuriselts KAMA
AIRA PASCHKE
Foto: Isabel Reible